Kuidas alustada kohtumenetlust

Posted on
Autor: Peter Berry
Loomise Kuupäev: 15 August 2021
Värskenduse Kuupäev: 12 Mai 2024
Anonim
#1 Investeerimisest, lihtsalt! Kuidas alustada investeerimisega?
Videot: #1 Investeerimisest, lihtsalt! Kuidas alustada investeerimisega?

Sisu

Selles artiklis: lepitus ja lepitusmenetlus tsiviilkohtumenetlusKriminaalmenetlus13 viited

Kui te ei jõua vaidluse lahendamise kokkuleppele, võite alustada kohtumenetlust, et kaitsta oma õigusi ja lahendada muret valmistav probleem. Prantsusmaal on mitmesugused kohtumenetlused, milleks on lepitus ja vahendus, tsiviilkohtumenetlus, kriminaalmenetlus ja kohtuotsuse vaidlustamine. Ärge unustage, et vahel on huvitavam leida sõbralik lahendus. Tähelepanu, see artikkel on seaduslik.


etappidel

1. meetod Lepitus ja vahendus

  1. Sõlmige sõbralikult. Rahuldav kokkulepe võimaldab konflikti ära hoida, reguleerides tulevast olukorda eelnevalt. Selle abil saab lahendada lihtsat kutse-, perekonna- või patrimoniaalvaidlust käsitlevat vaidlust. Üldiselt eelistatakse kokkuleppemenetlust kohtumenetlusele, kuna protsess on kiirem ja odavam, kuna kohtumenetluse soodne tulemus ei ole kunagi tagatud ja kuna isegi kohtuasja soodsa tulemuse korral on võimalik lahendada teatavad raskused saada sissemaksmisele kuuluvad summad.
    • Rahuldava kokkuleppe leidmine ei või kesta kauem kui vaidluse suhtes kohaldatav aegumistähtaeg, välja arvatud juhul, kui loobutakse teadlikult mis tahes õigustoimingutest.
    • Rahuldav kokkulepe võimaldab pooltel tunnetada kokkuleppe tingimusi.
    • Kokkuleppe saavutamiseks peavad pooled tegema kompromisse. Lepitusleping vormistatakse kirjalikult, mis on selle tehingu eesmärk.
      • Tehing viiakse läbi advokaatide vaheliste läbirääkimiste või õigusemõistmise lepitaja sekkumise lõpus.



  2. Sõbraliku kokkuleppe piirid. Kõikides perekonnaseisuga seotud küsimustes on kokkuleppemenetlus keelatud. Mõne kokkuleppe peab ka kohtunik heaks kiitma või kinnitama (nagu vastastikuse nõusoleku korral abielulahutuse korral).
    • Süüteo korral võib kokkuleppemenetlus olla seotud ohvrile hüvitisega, kuid pooled ei saa karistust (vangla, trahv jne) tunda.
  3. Kokkuleppe kulud. Õigusemõistmise lepitaja kaudu on rahumeelne lahendus tasuta. Advokaatide palkamisel sõltub hind juristide tariifist.
  4. Tehke ühine taotlus. Probleemi (nagu pärandi puhul) lahendamiseks võivad mitmed inimesed esitada kohtunikule ühistaotluse ühiselt, et ta otsustaks või lahendaks vaidluse.


  5. Taotluse esitamine. Taotlus on lihtkiri, mis tuleb kohtu kantseleisse esitada enne kohaldatava aegumistähtaja lõppu.
    • Pooled peavad kõigepealt otsustama, millisesse kohtusse nad oma nõuded esitavad, sõltuvalt vaidluse suurusest ja iseloomust. Nad võivad avalduse esitada esimese astme kohtule või tribunal de grande instance'ile.
    • Taotlus peab sisaldama:
      • eri osapoolte eesnimed, nimed, amet, kodakondsus, alaline elukoht, sünniaeg ja -koht
      • juhtumi demonstreerimiseks kasulikud selgitused ja põhjendused
      • kohtu määramine, kellele taotlus esitatakse
    • Ühine petitsioon on tasuta.
  6. Tsiviilvahendus. 2 tsiviilkohtuniku vahelise menetluse ajal võib viimane nimetada vahendaja, kelle ülesanne on leida probleemile sõbralik lahendus.
  7. Vahenduse kohustus. Vahenduse algatab tsiviilkohtunik, kelle poole pöörduvad konflikti osapooled. Sellega saab tegeleda ainult osa konfliktist. Vahendus ei vabasta kohtunikku ja tellimisotsus ei ole edasikaevatav.
  8. Vahendustasud. Kohtunik määrab vahendaja töötasu lähetuse lõppedes. Lepituskulud võivad pooled jagada, kuid kokkuleppe puudumisel või juhul, kui üks pooltest saab õigusabi, jaotatakse kulud võrdselt, välja arvatud juhul, kui kohtunik otsustab, et selline jaotus ei ole õiglane.
  9. Vahenduse kestus. Vahendus on maksimaalselt 3 kuud, mida saab vahendaja algatusel üks kord pikendada.
  10. Kriminaalne vahendamine. Kriminaalmenetluse vahendus on alternatiiv süüdistuse esitamisele ja kujutab endast kohtulikku vastust sellistele õigusrikkumistele nagu väike vägivald, alandamine või väikesed perevaidlused.
  11. Karistuskoosseis. Kriminaalne koosseis on menetlus, mis võimaldab riigiprokuröril pakkuda teatavaid kuritegusid toime pannud isikule süüdistuse esitamiseks ühte või mitut alternatiivset meedet.
    • Kuni kohtuprotsessi ei algatata, võib prokurör pakkuda kuriteo toimepanijale kriminaalkoosseisu otse või selleks volitatud isiku kaudu.
      • Karistuskoosseisu võib esitada kohtumajas.



  12. Süüdistuse esitamise alternatiivsed meetmed. Riigiprokurör võib osana oma volitustest hinnata süüdistuse sobivust rakendada teatavaid alternatiivseid meetmeid.
    • Need meetmed tuleb esitada enne avaliku tegevuse otsustamist.

2. meetod: tsiviilkohtumenetlus



  1. Läheduskohtuniku saatekiri. Kohalik kohtunik on pädev otsustama igapäevaelu tsiviilkohtumenetluste üle, mis ei ületa 4000 eurot. Kohaliku kohtuniku võib arestida hagiavalduse alusel hageja (hageja) poolt otse või pärast lepituskatset.
    • Seejärel võtab läheduskohtunik ühendust isikuga, kelle vastu avaldus tehakse (kostja).


  2. Avaldus registrisse. Deklaratsiooni registris saab vormistada tasuta paberil või kasutades vormi Cerfa nr 12285 * 06.
    • Deklaratsioon tuleb esitada või saata registrile postiga enne kohaldatava aegumistähtaja lõppu.
    • Taotlus peab olema krüpteeritud ja motiveeritud. Taotletav summa ei tohi ületada 4000 eurot ning see peab sisaldama menetluskulusid ja peamise kahju hüvitamist (tagatisraha või ettemakse tagasimaksed), millele lisanduvad seaduses sätestatud intressid ja mis tahes kahju.
      • Peate esitama kohtu kantseleile ka kõigi vastaspoolte avalduse koopia.


  3. Infotehnoloogia seis (esimese astme kohus). Inimene saab IT arestida, kui kahel inimesel, kes ei leia sõbralikku lahendit, on vaidlus summas, mis on väiksem kui 10 000 eurot. Seal on 2 suunamismenetlust, määramine ja deklareerimine registrile.


  4. Lassignation. Määramine on tavaline IT-suunamismenetlus. See on kohtutäituri kehtestatud ja välja antud akt, millega hageja hoiatab oma vastast, et tema vastu on kohtumenetlus avatud.
    • Kutse peab sisaldama avaldust, asja menetleva kohtu nime, dokumentide loetelu, millel see põhineb, ja seda õigustavaid põhjuseid.
  5. Avaldus registrisse. Aruandlus IT-registrile on lihtsustatud kord, mida saab kasutada vaidluste korral, mille summa on väiksem kui 4 000 eurot, kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades, näiteks elamispindade üürimine või tarbijakrediit.
    • Registrisse kantud avalduses viidatakse kohtule hageja ja teise isiku vahelistele vaidlustele.
    • Kohus teatab isikule, kelle vastu avaldus on esitatud (kostjale).
  6. Eelotsusetaotlus TGI-le. Erinevalt esimese astme kohtust ei saa IMT-d arestida registris lihtsa deklareerimisega. IMT saab arestida ainult ühisel algatusel, kui pooled lepivad kokku, et vaidlus esitatakse kohtunikule, või kohtukutsega, kui pool ründab oma vastast kohtus.


  7. Lassignation. Kutse peab sisaldama hagiavaldust, asja menetleva kohtu nime, selle aluseks olevate tõendavate dokumentide loetelu, seda õigustavaid põhjuseid ja hageja advokaadi määramist ning ajavahemikku, mille jooksul kostja peab määrama kohtuotsuse. tema.
    • Ülesanne tuleb rünnatavale isikule loovutada enne kohaldatava aegumistähtaja lõppu.

3. meetod: kriminaalasi



  1. Lihtne etteheide. Kaebus on toiming, mille käigus peate ennast kuriteo ohvriks ja teavitate sellest otse prokuröri või politsei või sandarmeeri vahendusel prokuröri. Kaebus võimaldab teil pöörduda õigusasutusse süüteo toimepanija kriminaalkorras süüdimõistmise korral (rahatrahv, vabadusekaotus).
    • Võite esitada kaebuse tähe "X" (kui te ei tea faktide autori isikut) või tuvastatud isiku vastu.


  2. Protseduur. Kaebuse esitamiseks võite võtta ühendust sandarmeeria brigaadi või politseijaoskonnaga. Seejärel edastatakse teie kaebus riigiprokurörile. Kaebuse saamisest ei saa keelduda.
    • Varalise kahju korral, mille autor pole teada, on teil võimalus teha Internetis veebipõhine eelteel.
  3. Saada kiri riigiprokurörile. Võite saata kirja otse kuriteokoha või kurjategija elukoha TGI-le. Kirjas tuleb täpsustada:
    • faktide üksikasjalik kirjeldus koos süüteo aja ja kohaga
    • kaebuse esitaja täielik perekonnaseis
    • kuriteo tunnistajate nimed ja aadressid
    • väidetava kurjategija nimi või X-i vastu esitatud kaebus
    • kahju kirjeldus ning esialgne või lõplik hinnang
    • Kättesaadavad tõendusdokumendid: arstlikud tõendid vigastuste kohta, tööseisakud, arved, järeldused materiaalse kahju korral
      • Hüvitise saamiseks ei piisa kaebuse esitamisest, peate olema tsiviilpartei.
  4. Kaebus tsiviilpartneriga. Kaebus tsiviilpartei taotlusega võimaldab kohtunikult uurimise alustamist otse küsida (selle asemel, et küsida prokurörilt). Ohver on protsessi kaasatud.
    • Tsiviilpartei taotlusega esitatud kaebus võimaldab teil pöörduda otse eeluurimiskohtuniku poole ja taotleda juurdluse algatamist nimetusega "kohtulik uurimine".


  5. Otsene tsitaat. Otsene kohtukutse võimaldab teil või prokuröril pöörduda otse kohtusse, teatades prokurörile kohtuistungi koha ja kuupäeva.
  6. Asjaomased süüteod. Otsest pakkumist saab kasutada ainult õigusrikkumise või rikkumise korral. See peab tingimata olema olemas:
    • autor nimega
    • tõendid kahju ulatuse kohta
    • süütõend ilma täiendava uurimiseta
      • seejärel peate kohtuistungi kuupäevaks saama süüdistuse
nõu



  • Kui olukord seda võimaldab, on alati parem proovida leida sõbralik lahendus.
  • Kriminaalasi proovitakse alati vastavalt karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku reeglitele.
  • Kriminaalõigussüsteem pakub välja taasintegreerimismeetmeid, muutes vanglakaristusi karistuse kohaldamise kohtuniku kaudu.
  • Enne protseduuri alustamist ärge unustage koguda kõik vajalikud dokumendid.
  • Parema tulemuse saamiseks valige advokaat, kes on spetsialiseerunud kuriteo valdkonnale.
Hoiatused
  • Advokaatide tasud võivad mõnikord olla väga suured.
  • Ärge allkirjastage ühtegi dokumenti, teadmata täpselt, millele kirjutate alla ja millised on selle võimalikud tagajärjed. Kui te pole milleski kindel, küsige abi juristilt.